Viron kieli
"Noored töömeehed tekevad Soome teetööd"
~kielinäyte
"Kas te jogu pida kirjutama seet kuidas peenikest o hoidmatu jutt Soome ja Eesti vahel, kui eestlased saa palju tööd Soomest ja vastavalt soomlased saa odav viinaa ja Eesti majandus vajumais jos soomlased ei ostad Tallinna viina"
~Aruteluu
Viron kieli (eesti keel l. maakeel) on Suomen alapuolella olevassa Virossa puhuttava mongerrus. Se n opettelu on erittäin hankalaa ellei jopa mahdotonta. Suurin osa viroa puhuvista tahtoo pilkata suomen kieltä.
Historia[muokkaa ]
Viron kieli syntyi, kun normaalit suomalaiset huomasivat, että Turussa alettiin puhua omaa kieltä. Tästähän ei pidetty, joten heidät lähetettiin nykyisen Viron alueelle. Lopullinen kieli on muotoutunut, kun joukkoon laitettiin myös norjalaiset viinaturistit, jotka yrittivät puhua suomea, mutteivät sitä selvästikään osanneet.
Nykyään viroa voi oppia monissa kansanopistoissa. Kielikylpyjä järjestetään myös useissa baareissa, missä opiskelijoiden onnistumismahdollisuudet varsinkin lausumisessa kasvavat huomattavasti verrattuna selvinpäiseen opiskeluun.
Nykytilanne ja puhujat[muokkaa ]
Viroa puhuu arviolta noin 100 000 taskuvarasta. He asuvat pää asiassa Tallinnassa. Viro luokitellaan kasvavaksi kieleksi.
Viron ja suomen pienet yhtäläisyydet[muokkaa ]
"Eesti keeli midä sä luuli ümmärdavas."
Vaikka suomen ja viron välillä voidaan todeta joitain yhtäläisyyksiä, ei voida sanoa, että suomalainen esim. Tallinnassa käydessään voisi ymmärtää paikallista "kieltä". Esim:
- "Mä puristamas sun handu, sa soomlane ole mu üstava."
- Tämä lause ei tarkoita sitä, mitä sen luulisi ensimmäisenä tarkoittavan ('Kättelen sinua, sinä suomalainen olet minun ystäväni'). Oikeasti se tarkoittaa 'Vien sinun kännykkäsi, sinä suomalainen paskiainen'.
- "Sa saad paljo raha arvosid etui tas liiges; sun lompagos ei turha kavene."
- Tämäkään lause ei tarkoita sitä, mitä luulet sen ensimmäisenä tarkoittavan. Sen oikeaoppinen suomennos kuuluu: 'Varastan rahasi ennen kuin huomaatkaan; lompakkosi lähtee kohta kävelemään'.
Tällaisilla lauseilla on huijattu monia suomalaisia, kun he luulivat ymmärtävänsä viroa kal ja nhakureissullaan.
Kas kuika soomekieline voigu oppia?[muokkaa ]
Kyllä, otsikko oli viron kieltä, mutta sinäpä ymmärsit sen edes tajuamatta sitä! Viron kieli on suhteellisen helppoa suomenkielisille, sillä sinun täydyt vaan osada teht järgyviä virheeta.
Muuttaaksesi suomea viroksi, täytyy sinun tehdä pieda hieosäädö kirjudamiseen.
- 1 Muuta t-kirjaimet d-kirjaimiksi. Tämä tulee monelle jo luonnostaan, sillä se muistuttaa vahvasti humalaisen kädenjälkeä.
- 2 Lyhennä tiettyjä sanoja. Tämä on kerge (helppo) asia, sillä sinu ainusd täed lyhenda sonei. Esimerkiksi sana "olla" on "ol" ja "on" on vastaavasti "o".
- 3 Vältä turhia konsonantteja (esim. s-kirjaimia). Eesti keeles o tärget osada kasutama juttvarasdo järgiväsd. Sonai o kerge luhedamaa gu poisda eriline kirjatähteit (kirjaintähteet).
- 4 Älä ala (alustama) liian tietäväiseks (teadavaseks), mutta kasutama mõistus (järki)! Parskaali ei ole eestiä, vaa se o brokkoli tai apsarkapsas.
- 5 Älä sotke (sõtkumaa) sonei kesgnea. Pussailla o surgisekooluisasd pieerasd jommal gumal keelel niisiis älä minemaa kasutama see!
Esimerkki[muokkaa ]
Viron kieli kuulostaa seuraavalta
Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on soome-ugri keelte läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet - lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse - näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal). on pornograafiline ja neil põhinevad arvutimängud. (Laiemas mõttes võidakse Eesti keel rääki all mõista mis tahes pornojoonisfilmi.)
Kielioppi[muokkaa ]
Toisin kuin suomella, viron kielellä ei ole kielioppia. Esim. "isä" taipuu viron kielessä seuraavasti isa (nom.), isa (gen.), isa (part.) jne. Viron kielessä sanat ovat usein lyhyempiä kuin suomessa. Se lisäks ä,ö,ü:tä ei ole teisel tavul. Täma lisaks ö ja o on monast korvadnu õ:lla. Verb eestis usein vast viimesna lõütuu.
Viron kielestä puuttuvat myös kaikki muut sivistyneelle kielelle tyypilliset ominaisuudet, kuten possessiifisuffeksit, affrikaatta, postpositio, kongruenssi ja labilaalistuminen! Onkin hämmästüttävää, miten virolaiset ylipäänsä kykenevät kommunikoimaan.
Luhikest öledamanast eestis e ol keeloppee ku sa voib panema sone mihg organiseeratukse sa tahtmama. Nüüd sa kidlasti kavatsemat küsima "Kas saama ma panema sonet kuidas ma tahtma?" - vastus o et jah sa võimata! Eh olema kerget?
Lyhyt sanakirja[muokkaa ]
- suomi: Mitä haluatte syödä?
- viro: Midä moonad sä visst halajad süüa?
- suomi: Teidän ruokanne, olkaa hyvä!
- viro: Teie roogad/moonad/sõõmad on täss!
- suomi: Pallomeri lapsille
- viro: Pallimere lapsile
- suomi: Venäläinen on kunniotettava henkilö
- viro: Rüssad on pakk kunnitelda
- suomi: Murtovarkaita!
- viro: Abu! Hull tallinlane mees!
- suomi: Hyvää huomenta/päivää/iltaa/yötä
- viro: Hüad krabulad/paisted/julled/sammud
- suomi: Kannabis on todettu hyväksi lääkekasviksi
- viro: Kannaabis ku tuleb lailiseks ni mä vedä sida soone sissä
- suomi: Puhun huonosti suomea
- viro: Mä räägi ja määgi hoonost soome
- suomi: Ole hyvä, huoneenne!
- viro: Olge hüad, siin on teie pirt/tuba/slumm
- suomi: Vaihda valuuttaa edullisesti!
- viro: Ei paljo maksa, ku nüd vahetad soome lantist, eesti lantti
- suomi: Tämä ranta on todella kaunis
- viro: Tema rand on hirve/kaahe/paljo/tõel kaanis
- suomi: Tallinna on kaunis kaupunki
- viro: Tallinn on kaanis kaapugi
- suomi: Yökerhoelämä on virossa melko yleistä
- viro: Süntetisaatori jütked, DJ:i hütked on tunnetuid ajaveedutavoid eestis
- suomi: Ota nyt suomalainen makkaraa!
- viro: Ota nüd soome poeg nagid!
- suomi: Tämä on Mustamäen tori
- viro: Täss on Mustamäe torjad ja Mustamäe orjad
- suomi: Hyvästi!
- viro: Nähta veel!
Yksittäisiä sanoja[muokkaa ]
- viro: Kulli
- suomi: Haukka
- viro: Türa
- suomi: Se
- viro: Vaimu
- suomi: Henki
- viro: Hakata
- suomi: Aloittaa
- viro: Lasta
- suomi: Ampua, antaa, sallia
- viro: Tõkestusvahend
- suomi: Ehkäisyväline
- viro: Sisu
- suomi: Sisältö
- viro: Veski
- suomi: Mylly
- viro: Väline
- suomi: Ulkoinen
- viro: Hallitus
- suomi: Home
- viro: Raiskama
- suomi: Tuhlama
- viro: Kohtumaja
- suomi: Oikeustalo