Andmepildi loomine
Lapse esimene kokkupuude heaoluga algab kodust – vanematest ja lähikeskkonnast. Kuid laste ja noorte heaolu kujuneb tegelikult palju laiemas kontekstis: seda mõjutavad pea kõik ühiskonna valdkonnad. Näiteks on lapse heaolu tihedalt seotud pere majandusliku ja sotsiaalse toimetulekuga, haridusvõimaluste, huvitegevuse kättesaadavuse ning vaba aja veetmise võimalustega – need kõik on suurel määral ühiskonnakorralduse ja poliitikate kujundatud.
Samuti mõjutab lapse heaolu teda ümbritsev füüsiline ruum: kodu, kodutänav, lasteaed või kool, linn või küla, kus laps igapäevaselt liigub.
Seega ei määra lapse heaolu ainult lähedased suhted, vaid ka see, millised on meie haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja õigussüsteemid, ühiskonna turvalisus ja looduslik keskkond. Selleks ei piisa vaid üksikute tervise-, hariduse- või sotsiaalnäitajate jälgimisest – laste heaolu mõistmiseks on vaja laiapõhjalist ja valdkondi läbivat andmepilti.
Seda keerukat, ent tasakaalustatud pilti hakkab looma kolmeaastane uurimisprojekt „Valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamine Eestis (2025–2027)".Projekti eesmärk on luua Eestile omane, teaduspõhine ja ajas järjepidevalt jälgitav laste heaolu andmepilt, mis kajastab mitmekesiseid mõjufaktoreid erinevatel tasanditel ja valdkondades.
Laste heaolu andmepilti luua saab ainult koos laste ja noortega, nemad on eksperdid, kes oskavad meid juhatada olulisemate näitajateni, mis mõjutavad nende elu ja heaolu. Laste ja noorte kõrval on andmepildi loomise juurde kaasatud nii teadlased, kui erinevate valdkondade eksperdid ja praktikud. Usume, et just koos suudame kujundada andmepildi, mis peegeldab tegelikkust ning aitab langetada paremaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid laste heaks.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit
Laste heaolu andmepildi projekt ehk „Valdkondade üleste laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis 2025-2027" on kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt, 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud toetuse andmise tingimusete (TAT) "Laste ja perede toetamine" kaudu.
Miks on andmepilti vaja?
Laste heaolu ei ole oluline üksnes täna – see kujundab ka homse Eesti näo. Soovime tuua laste heaolu puudutavad andmed esile, et toetada teadlikumaid ja ettenägelikumaid otsuseid kõigis eluvaldkondades.
- Laste heaolu tuleb kujundada juba täna, et tagada neile turvaline ja võimalusterohke elu praegu. Võimalikult varajane märkamine ja ennetamine on tark valik – nii iga lapse kui ka kogu ühiskonna jaoks.
- Tänane laste heaolu on homse Eesti vundament. Otsused, mida teeme täna, mõjutavad otseselt seda, milline on Eesti 20–30 aasta pärast –kas meil on tark, vaimselt ja füüsiliselt terve rahvas, kas inimesed suudavad paindlikult kohaneda tööturu vajadustega, kas nad on ettevõtlikud, ühiskonnaelus aktiivsed ja majanduslikult edukad, ning kas meie loodus ja elukeskkond on hoitud.
- Tänases poliitika- ja ühiskonnaelu kujundamises hinnatakse otsuste mõju laste heaolule sageli vaid siis, kui meede otseselt lapsi puudutab.Tegelikult võib selline lähenemine jätta olulised mõjud märkamata, sest paljud otsused, mis näivad esmapilgul lastega mitteseotuna, mõjutavad siiski sügavalt laste ja perede heaolu.
- Praegu ei ole Eestile omast, kõiki eluvaldkondi ja laste heaolu aspekte hõlmavat terviklikku andmestikku lihtne leida. Seetõttu on nii riigi kui ka kohaliku tasandi otsustajatel keeruline teha valikuid, mis lähtuvad terviklikult laste ja perede heaolust.
- Kui laste heaolu puudutavad andmed tuua nähtavale kogu nende mitmekesisuses ja neid ka aktiivselt kasutama hakata, aitab see kaasa teadlikumale arvestamisele laste heaoluga kõikidel otsustustasanditel ja erinevates valdkondades. Kui iga valdkond näeb oma näitajate kõrval ka seotud valdkondade näitajaid ja nende muutusi, kasvab arusaam valdkondadevahelistest seostest. Sellest sünnib tugevam teadmuspõhi ja tihedam koostöö – iga osapool mõistab üha paremini, kuidas tema otsused mõjutavad ka teisi.
- Lapsed ei ole ühetaoline rühm – nende vanus, elukogemus ja taustad on väga erinevad. Seetõttu tuleb juba andmete kogumisel tagada, et kajastatud oleksid eri vanuses ja mitmekesise taustaga lapsed. Ainult nii saame teha otsuseid ja kujundada meetmeid, mis ei paranda üksnes „keskmise lapse" heaolu, vaid toetavad ka neid lapsi, kes on mingil põhjusel haavatavamad.
Andmepildi kasutus
Terviklik laste heaolu andmepilt on loodud kasutamiseks nii avalikkusele kui ka eelkõige neile, kes laste heaolu kujundavad. See hõlmab poliitikakujundajaid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, laste ja noortega tegelevate asutuste ning organisatsioonide tegevuse kujundajaid, vahetult lapse elukeskkonda mõjutavaid spetsialiste, teadlasi ja uurijaid – ning ka lapsi ja noori endid. Eesmärk on, et ka lastel ja noortel oleks enda heaolu eest seistes usaldusväärsed andmed, millele toetuda.
Üheks projekti tegevussuunaks on tutvustada noortele andmeid ja uuringuid, sealhulgas neid, mis puudutavad lapsi ja noori endid. Terviklik laste heaolu andmepilt saab sündida vaid koostöös laste, noorte ja kõigi nendega, kes nende heaolu kujundavad.
Eesti laste heaolu kontseptuaalse mudeli loomine ja selle indikaatorite väljatöötamine
Uurimisprojekti andmed
-
Projekti eelarve on koos käibemaksuga 120 000 eurot.
- Uurimisprojekt kestab ühe aasta ja see on aluseks valdkondade ülese laste heaolu andmepildi väljatöötamiseks ja näidikulaua avamiseks 2027. aasta lõpuks.
- Lisaks Eestile omase ja teaduspõhise laste heaolu mudeli loomisele on uurimisprojektil ka praktiline väljund.Loodavat mudelit testitakse asjakohaste objektiivsete ja subjektiivsete andmete põhjal ning selle tulemusel valmib laste heaolu terviklik andmepildi testversioon.
- Uurimisprojekti käigus kaasatakse eksperte erinevatest valdkondadest, kuid eriti väärtuslikuks teeb töö noorte osalus kogu protsessi vältel. Selleks luuakse 14–18-aastastest noortest koosnev töörühm, kuhu kuuluvad noored näiteks MTÜ-st Sa Suudad, Lastekaitse Liidust, asendushoolduse noorte esinduskogust ja teistest organisatsioonidest. Mitmekesine noorte esindatus on oluline, et kuulda ka nende laste ja noorte lugusid, kes on elus kogenud keerulisi olukordi.
Peamised uurimis- ja arendusülesanded:
- Inimese elukaart hõlmavate üldiste valdkondade üleste teadustöödele põhinevate heaolu mudelite analüüsimine ja Eestile sobiva väljatöötamine (elukaare ülene üldine heaolu mudel);
- Eesti laste valdkondade ülese heaolumudeli väljatöötamine (laste heaolu mudel, mis mh kaardistab riskirühmade heaolu);
- Eesti laste valdkondade ülese heaolu mudeli andmetega sisustamine ehk alusnäitajatega täitmine ja neist lähtuvate indikaatorite väljatöötamine (sh mudeli sisustamine andmetega võimalikus ulatuses).
Uurimisrühm
26.08.2025 lõppes Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu välja kuulutatud avalik uurimisprojekti konkurss, kuhu laekus kaks sisukat taotlust, millest osutus edukamaks Tartu Ülikooli taotlus. Tartu Ülikool lõi uurimisrühma ning kaasas Tervise Arengu Instituudi ja SA Mõttekoda Praxise.
Juhtrühm
Projekti juurde on loodud juhtrühm, mille eesmärk on toetada laste heaolu mudeli väljatöötamist. Juhtrühm aitab teha sisulisi valikuid ning annab soovitusi oma valdkonna vaatenurgast lähtudes. Rühma on kaasatud võimalikult erinevate valdkondade esindajad, et tagada laiapõhjaline ja tasakaalustatud sisend.
- Oliver Nahkur, Tartu Ülikool, projektijuht, analüütik, andmeanalüütik
- Dagmar Kutsar, Tartu Ülikool, analüütik
- Kristi Asser, Tartu Ülikool, kaasprojektijuht, analüütik, andmeanalüütik
- Kadi Saar, kommunikatsioon ja kaasamine
- Karin Streimann, Tervise Arengu Instituut, analüütik
- Kenn Konstaabel, Tervise Arengu Instituut, analüütik
- Hede Sinisaar, SA Mõttekoda Praxis, andmeanalüütik
- Merilen Laurimäe, SA Mõttekoda Praxis, andmeanalüütik
- Helika Saar, Lapse Heaolu Arengukeskus, lapse heaolu / õiguste ekspert
- Hannela Teaste, Võru Linnavalitsus, lapse heaolu / õiguste ekspert
- Annikki Aruväli, Kultuuriministeerium, noortekultuuri ja kultuurihariduse ekspert
- Heidi Paabort, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tööhõive osakond, noortegarantii
- Age Viira, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, töövaldkonna andmete nõunik, end Sotsiaalministeeriumi perepoliitika analüütik
- Anu-Cristine Tokko, Haridus- ja teadusministeerium, noorte- ja andepoliitika osakond, peaekspert (noorte osalusvõimaluste arendamine)
- Merili Murakas, Haridus- ja teadusministeerium, üldhariduspoliitika kaasava hariduse valdkond, peaekspert
- Barbara Haage, Siseministeerium, korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna nõunik
- Andra Reinomägi, Justiits- ja digiministeerium, arenduse ja kriminaalstatistika talitus, end Õiguskantsleri laste ja noorte õiguste teema nõunik
- Tiia Pertel, Tervise Arengu Instituut, ennetuse ja tervisedenduse osakond, laste ja noorte valdkonna juht
- Erle Rikmann (Tiia asendaja vahepeal), Tervise Arengu Instituut, ennetuse ja tervisedenduse osakond, osakonna juhataja, Tallinna Ülikool, ühiskonnateaduste instituudi teadur
- Mari-Liis Mänd, Sotsiaalkindlustusamet, laste heaolu osakond, vanemluse toetamise talituse juht
- Karen-Pauliin Konks, Sotsiaalkindlustusamet, riskirühmas lapsed
- Madli Jõeleht, Sotsiaalministeerium, analüütik, andmed ja uuringud lastekaitse-heaolu-õigused
- Anne Haller, Sotsiaalministeerium, laste ja perede osakond, lastekaitse nõunik (lastekaitse jt seotud seaduste õigus- korraldus)
- Brigitta Õunmaa, Sotsiaalministeerium, laste tervisekäitumine, muu tervisega seotus
- Mari Ader, Sotsiaalministeerium, vaimse tervise osakond, poliitikadisainer (vaimne tervis sh laste esmatasandil, uuringud)
- Mari Sarv, Sotsiaalministeerium, laste ja perede osakond, lastekaitse nõunik (heaolu andmepildi projekti juht)