Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde

Lapse õigused ja heaolu

Igal lapsel on õigus: elule, tervisele ja arengule; olla kaitstud igasuguse vägivalla ja väärkohtlemise eest; rääkida kaasa teda mõjutavates küsimustes peres, koolis ja laiemalt ühiskonnas.

Vanemluse toetamine

Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamises on lapse vanematel. Kui lapse vanematel ja perel on hea, siis on ka lapse hea. Suure valiku nõuandeid, lõbusaid teste ning infot vanemluskoolituste on leitav Tark Vanem portaalist. Rahaliste toetuste kohta on info leitav Sotsiaalkindustusameti kodulehelt. Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi raames on koostatud vanemluse toetamise valdkondadeülese tegevuskava aastateks 2024–2030, mille eesmärk on tagada lastele ja peredele suunatud ennetusprogrammide jätkusuutlik rahastamine ja tugevdada vanemluse toetamist Eestis.

Laste ja noorte kaasamine

ÜRO lapse õiguste konventsioon tunnustab lapse õigust olla ära kuulatud ja konventsiooni kohaselt on lapsel õigus avaldada arvamust igas teda puudutavas küsimuses. Arenenud demokraatiat iseloomustab ühiskonna kõigi sotsiaalsete rühmade huvide ja vajadustega arvestamine ning nende sotsiaalne kaasatus. Ühiskonna täiskasvanud liikmetel on tänu suuremale teadmiste- ja kogemuste pagasile oluliselt lihtsam oma arvamusi ja soove laiema avalikkuseni viia. Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks olemine aga ei sõltu east. ÜRO lapse õiguste konventsioon tunnustab lapse õigust olla ära kuulatud ja konventsiooni kohaselt on lapsel õigus avaldada arvamust igas teda puudutavas küsimuses.

Lapse arvamuse ärakuulamine tähendab, et:

  • Lapsele selgitatakse temale mõistetaval viisil, milles küsimus seisneb, ja julgustatakse teda arvamust avaldama. Võrreldes täiskasvanuga vajab laps rohkem tuge oma arvamuse avaldamisel.
  • Lapse arvamus kuulatakse ära ja tehakse pingutusi, et seda mõista. Vajadusel tuleb paluda lapsel uuesti seletada.
  • Lapse arvamust kaalutakse otsuse tegemisel.
  • Kui otsust ei ole võimalik teha vastavalt lapse arvamusele, selgitatakse lapsele, miks tema arvamusega polnud võimalik arvestada.
  • Lapse õigus olla kaasatud ja ära kuulatud laieneb kõikidesse eluvaldkondadesse, sh ka tervishoidu. Igal lapsel on õigus saada lapsesõbralikku tervishoiuteenust. Rohkem infot laste ja noorte kaasamine kohta on leitav Lastekaitse Liidu kodulehelt.
  • 2023. aastal esitatud riigiraporti eesti ja inglise keeles leiab klikkides keelevalikul

Lapse õiguste konventsiooni järgimine

Inimõigused on normid, mis õpetavad paremini märkama ja mõistma inimesi enda ümber ning nii endast kui teistest lugu pidama. Inimõigused kuuluvad nii lastele kui täiskasvanutele, kuid laste elu, arengu ja turvalisuse paremaks tagamiseks on täiskasvanute poolt koostatud ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt vastu võetud eraldi dokument laste inimõigustest – lapse õiguste konventsioon.

ÜRO lapse õiguste konventsioonis kirja pandud õigused kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele inimesele kogu maailmas, hoolimata välimusest, nahavärvist, soost, emakeelest, uskumustest ja arvamustest ning rahvusest. Konventsiooniga on liitunud peaaegu kõik maailma riigid, Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. Igal osalisriigil on kohustus iga viie aasta tagant esitada konventsiooni täitmise aruanne, mille põhjal esitab komitee riigile riigipõhised soovitused.

Inimõigusalaste konventsioonide, sh lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokollide täitmise ja aruandluse info on leitav Välisministeeriumi kodulehelt. Maailm ning lapse õigustega seonduv olukord muutub ja areneb pidevalt. Mitmed kitsaskohad, mis on välja toodud riigi aruandes, variraportites ning komitee riigipõhistes soovitustes on juba paljude tegevuste raames lahendatud või lahendamisel.

27. juunil 2025 hakkas Eestis kehtima ka ÜRO kaebemenetlust käsitlev lapse õiguste konventsiooni protokoll. See annab Eesti lastele võimaluse pöörduda ÜRO lapse õiguste komitee poole, kui nende õigusi on Eestis rikutud ja kõik kohalikud õiguskaitsevahendid on ammendatud.

Kaebus, mille laps komiteele esitab, peab olema kirjalik, ei tohi olla anonüümne ning võib olla esitatud lapse emakeeles. Lastelt saadud kaebustele vastatakse lapsesõbralikus keeles ning kui leitakse, et lapse õigusi on rikutud, tuleb riigil arvestada komitee seisukohti ja soovitusi olukorra parandamiseks.

Kaebemenetlust puudutavad dokumendid:

Viimati uuendatud 01.07.2025

Püsi kursis!

Pressilistiga liitumiseks:

Liitu uudiskirjaga

Sotsiaalministeerium

  • Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
  • +372 626 9301
  • [email protected]
  • Avatud E-N 8.30-17.15 ja R 8.30-16.00

AltStyle によって変換されたページ (->オリジナル) /