Linnast loodust otsida n�ib t�namatu ja kohati ohtlikki. Elamuse j�rele tuleks justkui s�ita kusagile kaugemale. �nneks pole Tallinn siiski p�ris valmis, ammugi veel liiga tuntud: n�nda saavad linnaelanikud teha avastusretki. Pool sajandit nn. okastraadiaega on meile p�randanud peaaegu puutumata loodusmaastikke, aga ka traaditaguse ajaj�rgu ehituskunsti. M�ek�la on vast k�ige mastaapsem n�ide.
Tallinna servaaladel ilmutab end h��buvate laikudena otseselt maapinnal�hedase paekiviga seotud avatud loomaastik. Kunagi oli selline maastik valdav tervel Lasnam�el ning v�imalik, et ka Toompeal. Linna keskosas katavad paekallast hilisemad setted ja P�hja-Eesti lavamaa �leminek rannikumadalikuks on sujuvam. Linna idaosas avaneb paas esimest korda uuesti trammitee t�usul Lasnam�ele, linna l��neosas hakkab klint end uuesti n�itama vanades Kadaka paemurdudes M�ealuse t�nava naabruses. Teisel pool Kadaka teed k�rgeneb paekallas autoturu taga kiiresti. P�stloodne j�rsak v�tab enda alla ligi 800 meetrit ning k�rgub jalamilt kuni 15 meetri, merepinnalt kuni 30 meetri k�rgusele. Oleme j�udnud M�ek�la klindile, salap�raste Astangu ladude piirkonda, mida eelmises Tallinna erinumbris (1975) poleks kindlasti saanud tutvustada.
Laskemoon klindin�lvas. Kuni Esimese maailmas�jani elati Kadaka k�las, nagu ikka linna l�histel, ilmselt rahulikku ja tulusat elu. Hiljem on paiga eluolu ja ilmet m�jutanud laskemoonalaod ning pealevalguv Mustam�e linnaosa. Ilmas�jaaegne hoogne laevatehaste ja kaitserajatiste p�stitamine Tallinna t�i kaasa senin�gemata ehitus- ja migratsioonibuumi, mida ei �letanud ka n�ukogude aja viisaastakud (suhtarvudes loomulikult). Kui 1916. aastal otsustasid s�jav�ev�imud rajada merekindluse laskemoonalaod just Kadaka ja M�ek�la piirkonda, oli vaikelu l�ppenud. T�si, v�imaliku asukohana kaaluti ka Varsaallikat, Viimsit ja Mustam�ge.
Peeter Suure merekindluse s�steem kavandati Tsaari-Venemaale iseloomulikult hiiglasliku, ent s�jalises m�ttes �snagi kohmakana. Nagu n�itas ajalugu, oli selle sajandirajatise s�jaline kasutegur peaaegu olematu [1]. Astangule, t�psemalt Kadakalt Tabasaluni ulatuvasse klindin�lva, oli esialgu kavas rajada 39 U-kujulist paaristunnelit, mille juurde viiks merekindluse raudtee ja mille k�ikudes oleks hoitud merev�ele vajalikke miine, torpeedosid ja l�hkeainet. Tunnelisuud pidid ohutuse huvides paiknema �ksteisest v�hemalt 50 meetri kaugusel ja tunnelitesse planeeriti k�rvuti kaks vagonetiteed. U-kujulised tunnelid olid esialgu 7 meetrit k�rged ja 200 meetrit pikad, p�randalaius oli 9 meetrit. Lamedat gooti v�lvi meenutavat lage vooderdas 0,9 meetri paksune kivivooderdis, mille peal oli niiskust�kkena plekkisolatsioon. Rajati ka t��kindel n�rgvee �rastuss�steem, mis juhtis n�rgvee tunnelite ette kaevatud tiikidesse [1].
Kui oleks teostunud ladude ehituse maksimumprogramm, ulatunuks k�ikudest uuristatud klindil�ik praeguse 800 meetri asemel umbes viie kilomeetrini, h�lmates ka Paldiski maantee ja Rannam�isa tee vahelise l�igu ehk Harku j�rve taguse ala. Tegelikkuses kahanes projekti eelarve s�ja edenedes pidevalt ja nii j�uti Astangule valmis ehitada vaid neli tunnelipaari, kahe puhul tehti veel ettevalmistusi. Tunneleid rajati p�hiliselt 1917. aastal, hiljem t�� seiskus merekindluse komandandi ja Ajutise Valitsuse vaheliste erimeelsuste t�ttu, mille p�hjustas rahapuudus.
Et �hendada laod merekindluse teiste objektidega, rajati kitsar��pmeline raudtee. See algas Koplisse suunduvalt haruraudteelt Rahum�e tee ja Tuisu t�nava ristmiku juurest ning suundus Mustam�e n�lva alla [5]. Astangu ladusid teenindav raudteel�ik Tondilt Harkuni oli kokku ligi 12 kilomeetrit pikk. J�lgi omaaegsest raudteetammist v�ib leida TT� staadioni ja Ehitajate tee N�mmelt laskuva l�igu naabruses. L�bides Astangul ladude esise, suundus raudtee m��da klindiserva �les kaldapealsele ning �hines umbes kilomeeter maad eemal kindluseraudtee V��na pealiiniga.
Nagu enamikul merekindluse rajatistel oli ka Astangu ladudel esimese kasutusperioodi l�pp kiire ja kuulsusetu. Sakslaste saabudes 1918. aasta veebruaris �hati k�ik valminud tunnelite sissep��sud. Raudtee j�i alles, kuid seda enam ei kasutatud ja 1920. aastal v�eti Rahum�e poolt tulev haru �les [5]. Pole teada kuidas kasutati ladude ala esimesel iseseisvusperioodil v�i kas seda �ldse rakendati. Kindel on vaid see, et Teise maailmas�ja l�ppedes kohandas Balti laevastik osa tunneleid uuesti miiniladudeks. L�puks hoiti siin ka suurt�kiv�e relvastuse ja lahingumoona varusid. Kogu ala (umbes 150 ha) piirati mitmekordse traataiaga. T�helepanuv��rne on kuup�ev, millal maaeraldus ladude jaoks tehti: 24. jaanuaril 1945, kui s�da oli alles k�imas.
J�rgnevate aastak�mnete jooksul rajati Astangule arvukalt hoidlaid, kasarmuid, valvehooneid, klindi-esisele alale ka moodsamaid laohooneid, mis l��klaine k�rvalesuunamiseks piirati kuni viiemeetriste pinnasevallidega. Kirjas olid veel sepikoda, klubi, sigala jpt. ehitised. Nagu kinnitab 1975. aastal koostatud linnaku plaan, h�lmas Astangu objekt kokku 90 kasutatavat ehitist ja paark�mmend varet, hoidlatena olid arvel ka kaks tsaariaegset poterni (tunnelit). Nagu n�htub eelnimetatud inventuurist, oli �hes tunnelipaaris kasulikku p�randapinda 3300 m�, kubatuuriks annab inventuur 250 000 m�, mis ilmselt ei vasta t�ele. Arvatavasti kasutati tunneleid ladudena �ha v�hem, kuiv�rd maa peale rajatud laohoonete hoolduskulud olid v�iksemad ja neile p��ses raudteed pidi paremini juurde. Tunnelites ja hoidlates hoiti tookord kokku ligi 7000 tonni laskemoona. S�jav�e leksikas oli ladude nimetusena k�ibel ka �artbaza� v�i siis veelgi lihtsamalt �10. kilomeeter�. Kilomeetreid arvestati t�en�oliselt maanteid pidi Tallinna kesklinnast. Viimane raudtee�hendus Astanguga k�is l�bi Hiiu, enne seda Pelguranna�Kopli raudteeharu kaudu.
N�ukogude armee lahkumise ajal 1990. aastate alguses ilmus ajakirjanduses Astangu ladude ohtlikkuse kohta mitmesuguseid hinnanguid. Midagi t�pset loomulikult teada polnud, tagantj�rele oleks sealset nn. p�ssirohut�nni hinnata meelevaldne. �nneks kulges ladude t�hjendamine suuremate t�rgeteta ja 1994. aastal v�ttis Eesti kaitsev�gi laod �le. M�nda aega valvas objekti Kaitseliit, et takistada r��stamisi. Ohtlikke j��tmeid registreeriti Astangul kokku 18 tonni, v�hemal m��ral leidus ka naftasaadustega reostatud pinnast [6]. 1990. aastate teisel poolel puhastasid kaitsev�elased tunnelite esiseid tiike sinna sattunud miinidest ja prahist. Pole v�imatu, et varingute ja setete all leidub Astangul ebameeldivaid �llatusi veelgi.
J�rjekordne ehitustander. Praegu on Astangu laod justkui eikellegimaa, ehkki omandi�iguse on siin taastanud k�mned maaomanikud. Vaikus M�ek�la klindil ja tema ees on seega n�iline. Tallinna linnavalitsuse tellimusel on valminud ja volikogule kinnitamiseks esitatud Astangu ehitusm��rus, mille kohaselt kerkib piirkonda uus elamurajoon. Mitmetes hinnangutes on Astangut nimetatud Tallinna j�rgmise k�mnendi suurimaks ehitustandriks. Nimelt mahutaks Astangu piirkond selle m��ruse j�rgi uusehitisi hulgal, mis on v�rdne kogu Tallinna viie aasta ehitusmahuga. Koos elamu- ja t��stusaladega on ehitusm��ruse p�hijoonisel v�lja toodud ka s�ilitamist vajavad rohealad ja milj��v��rtuslikud piirkonnad. Eelt�� selleks oli tehtud varasemas maastikuv��rtuste inventuuris [4]. Nii on Astangu piirkonnas registreeritud mitu metsa v��riselupaika, mis esindavad mitmekesiseid kooslusi: vana kuusik, lehtmets, segamets tammede ja kiviaedadega, laialehine mets Soone oja orus ning vana sanglepik. �rgilmelisele loodusele, kuiv�rd see linnas �ldse v�imalik on, on vajutanud tugeva pitseri M�ek�la ajaloolised kihistused: taluvaremed, kiviaiad ja k�latee. Oma ajalugu ja milj��v��rtus on kahtlemata ka hilisematel s�jav�eehitistel. Koos paekalda ja tema esise tasandiku loodusliku vastandlikkusega on M�ek�las teravalt vastamisi ka m�rgid kahest kultuurist.
Juba siis, kui loodi N�mme�Mustam�e maastikukaitseala, kaaluti mitmel korral M�ek�la klindi liitmist kaitsealaga. Ehkki seda ei tehtud, on astang koos ladudega siiski riikliku kaitse all: tegu on arhitektuurim�lestisega aastast 1997, mil suur osa merekindluse rajatistest v�eti muinsuskaitse alla. P�neva ja pikka aega varjus p�sinud piirkonna on n��dseks avastanud harrastusturnijad, koopamatkajad ja orienteerujad, kahjuks ka pr�giladestajad ja -sortijad. Uue elurajooni valmides j��b k�igi nende jaoks vaba ruumi m�istagi v�hemaks.
K�restik ja karst linnas. Astangu piirkonna klindipealse osa ajalooline nimi M�ek�la on s�ilinud Haabersti linnaosa asumi nimena. Kui kunagi ladude territoorium suleti, katkes ka liiklus omaaegsel M�ek�la (Kadaka) teel, mis suundus praeguse autoturu juurest Eesti meteoroloogia ja h�droloogia instituudi Harku aeroloogiajaama l�histele. P�llukividega ��ristatud teetanum on ka praegu maastikupildis m�rgatav, kuigi M�ek�la loopealne on j�rk-j�rgult kinni kasvanud. Kolmes kohas pangapealsel on tunnel sisse langenud, mille tagaj�rjel on kujunenud j�rsun�lvalised langatuslehtrid. Mustam�e poolt tulles, veel enne esimest tunnelit, murrab Soone oja kohiseva k�restikuna klindist alla. Tallinnas ei ole just palju selliseid k�restikke! Veidi allpool �hineb Soone oja Kadaka vanadest paemurdudest l�bi imbuvate veesoontega, mis osaliselt l�bivad ka Kadaka (Kivinuka) karstiala.
Endise Kivinuka talu hoovis, otse autoregistrikeskuse k�rval, imbub maap�ue Mustam�e allikate l��nepoolne v�ljavool. Klassikalise, liuasarnase kujuga kurisu juures on n�ha umbes meetrist l�bil�iget Kesk-Ordoviitsiumi lubjakividest ja v�ikest karstikoobast. Neeluauk suudaks l�bi lasta ilmselt rohkemgi, kuid allikatoide ei �leta enamasti 1�2 liitrit sekundi kohta. Kivinuka karstiala kui �ks Tallinna ilmekamaid oli vaatluse all ka pealinna eelmises erinumbris [2]. Kahjuks on kurisu ja selle �mbruse seisukord tr��stitum kui tookord: tarbimise �lej��gid ei j�ta siin vabu ruutmeetreid. V�ib-olla pole tolleaegne ettepanek [3] kurisu kaitse alla v�tta siiski veel p�ris hiljaks j��nud? J��tmaailmega linnaservas pakuks selline kaitseala kindlasti vaheldust ja v�imaldaks korraldada loodus�pet.
Lahkudes M�ek�last P��sk�la suunas, j�uame p�rast raudtee �letamist looduskaitsealuste �piringi kivide juurde, kus m�nek�mnemeetrise vahega paikneb kaks suurt r�ndrahnu. Siin saab l�bi minna nn. tammev�ravast: kaks p�list tamme on jalgraja oma valve alla v�tnud. Ilmselt selle v�rava kaudu saabusid ja uurisid r�ndrahne ka Tallinna koolinoorsoo looduss�prade �hingu geograafia �piringi liikmed, kes kirjeldasid 1935. aastal esimest korda siinseid kivisid.
L�petuseks t�nan J�ri P�rna, kes lahkelt lubas kasutada oma uuema s�jaajaloo arhiivi.
1. Gustavson, Heino 1993. Merekindlused Eestis 1913�1940. Olion, Tallinn.
2. Heinsalu, �lo 1975. Karst Tallinnas. � Eesti Loodus 26 (10): 602�603.
3. Heinsalu, �lo 1976. Karstiallikate ja -vormide teadusliku uurimise ja kaitse olukord Eesti NSV-s. � Eesti NSV maap�ue kaitsest. Valgus, Tallinn: 53�67.
4. 4. Hellstr�m, Kristiina (koost.) 2003. M�ek�la-Astangu piirkonna maastikuanal��s. K�sikiri Tallinna linnavalitsuses.
5. Helme, Mehis 1996. Eesti kitsar��pmelised raudteed: 1896�1996. Tallinn.
6. Raukas, Anto (koost.) 1999. Endise N�ukogude Liidu s�jav�e j��kreostus ja selle likvideerimine. Keskkonnaministeerium, Tallinn.
Andres T�nisson (1960) on ajaloohuviline geograaf.